Häid pühi!

Uus Koolielu avatud

Vaata virtuaalset avamist siit: http://www.koolielu.edu.ee/tiigrihype/virtuaalne_avamine/

uus koolitus

http://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dE9URl85RDFHMU94NU5PVzBwMG1pVWc6MA

21. kooli koolituse tagasiside

https://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dFdJdjZzU2hLMThpTnFaRGJqQjlXSVE6MA

Esmaspäevane koolitus jääb ära - olen haige

Puutetavlikoolituse II moodul 21. Koolis

DigiTiigri X moodul – selle sügise esimene rühm lõpetas!

DigiTiigri VI moodul

DigiTiigri IX moodul

Puutetavlikoolituse I moodul 21. Koolis

DigiTiigri VIII moodul

DigiTiigri V moodul

Sotsiaalsed järjehoidjad ning mõtte- ja mõistekaardid
Sotsiaalsed järjehoidjad ei kuulu küll otseselt DigiTiigri kursuse juurde, aga heitsime siiski pilgu Deliciousele ja Netvibesile.

Mõttekaartidest tutvusime järgmistega:

Kidspiration ja Inspiration
SMART Ideas
VUE
Vaatasime tunnis Kidspirationit ja Inspirationit, aga neid ei pruugi igas koolis olla, sest neid sai Tiigrihüppe SA-lt või peab need ostma.
Koolides, kus on olemas puutetahvel, saab www.smart.ee leheküljelt alla laadida mõtte- ja mõistekaardi tarkvara SMART Ideas. Väga hea vahend, mulle meeldib ja olen kasutanud.
Õpetajatele antud sülearvutites on sees VUE, aga kui pole, saab selle väga lihtsalt alla laadida: http://vue.tufts.edu/index.cfm. See on hästi lihtne keskkond.
Veebipõhine on FlowChart: http://www.flowchart.com/
Kasutada võib ka uut vahendit: http://mywebspiration.com/
Vaata ka siit:
http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/search/label/mõttekaardid

Kodutööks on koostada oma ainest lähtuvalt üks mõtte- või mõistekaart vabalt valitud tarkvaraga.

Tunne Euroopat

Leidsin Mare blogist hästi toreda mängu:

http://www.yourchildlearns.com/mappuzzle/europe-puzzle.html

Timetoast

Lõppes puutetahvlikoolitus Westholmi gümnaasiumis

Täna lõpetasime puutetahvlikoolituse Jakob Westholmi Gümnaasiumis.

Kõik õpetajad tegid ilusaid ja toredaid töid ja nende vaatamine-analüüsimine andis veel omakorda lisaväärtuse.

Westholmis ei ole puutetahvlit arvutiklassis (ei peagi olema), sestap alustasime oma kokkusaamisi klassis, kus see on olemas.

Teise poole õppeajast tegutsesime arvutiklassis, kus sai kõike praktiliselt proovida-teha.

Tagasiside oli väga positiivne ja jälle küsiti jätkukoolituse järele.

Westholmi kursuslased!

Minu tagasiside link on siin.

DigiTiigri VII moodul

I osa: aktiivõpe ja uus meedia

Meedia tavaliigid (trüki- ja elektronmeedium).Digitaalmeedium (Internet, digitelevisioon).
Internet – erinevate kanalite kogu.
Internet – digimeediumi kanal.

Multimeedium ja selle kasutusvaldkonnad.
Ajaveebid ehk blogid – lõime ka igaüks endale ühe veebi (blogger.com).
E-ajakiri.
II osa: digipiltide kasutamine ja pilditöötlus

Kodune töö:
Oma ajaveebi täiendamine ja/või digipilte kasutades esitluse loomine.

DigiTiigri IV moodul

DigiTiigri teisel rühmal oli täna IV moodul, teemadeks
* mõtestatud õppimine ja
* õpitarkvara ja veebilehtede kasutamine õppetöös.
Mõtestatud õppimine on aktiivne, konstruktiivne, kollaboratiivne, tahtlik, kontekstuaalne, suhtlev, arutlev, ülekantud.
Mõtestatud õppimine on interaktiivne ja seotud ning teadmised on omavahel sõluvuses.
Et IKT kasutamine hariduses oleks efektiivne, peavad õpetajad
* omandama teadmisi uutest ressurssidest, mis on nende käsutuses,
* läbi viima kriitilise analüüsi, tundmaks võimalusi, mida IT pakub õppimise virgutamiseks,
* otsustama, kuidas seda konkreetsetes olukordades kõige paremini kasutada.
Kui tehnoloogilised vahendid, mis võimaldavad õppeprotsesse edendada, on selgeks tehtud,
* peavad õpetajad muutma oma õpetamismeetodeid, et uutest võimalustest kasu saada,
* võib tehnoloogiat siduda õpetamise uuendamise, elustamise ja ümberkujundamisega.
(DigiTiigri õpikust)
Tutvusime Bloomi taksonoomia ja igasuguste mõttekaartidega, vaatasime ja arutasime, kuidas mõttekaarte oma töös kasutada. Päris paljud leidsid, et IVA-st leitud mõttekaarte võiks oma tundides kasutada.
Õpitarkvara liigid on drilliprogramm, test, juhendav programm, hüpermeedium, simulatsioon, rakendustarkvara või avatud õpikeskkonnad, probleemilahendusprogrammid, õpiotstarbelised mängud.
(DigiTiigri õpikust)
Vaatasime õpitarkvarade näiteid ja veebilehti, mõtisklesime ja arutlesime, kuidas õpitarkvara või veebilehti oma aines kasutada.
Kodutööks jäigi õpitarkvara või veebilehe kasutamise kohta õpilastele sammsammulise töölehe loomine.

Puutetahvlikoolituse III moodul Westholmis

Täna oli puutetahvlikoolituse III moodul Westholmis.

Suur osa kursuslasi oli seda väga oodanud, pole ka ime – õppisime Lesson Activity Toolkiti ehk tunnitegevuse tööriistade võimalusi.

Veel vaatasime, kuidas netist leida avatud sisulitsentsiga fotosid.

Kõige alguses pärast kodutööde vaatamist tutvusime ka õpistiilidega.

DigiTiigri VI moodul

DigiTiigri esimesel rühmal oli täna VI moodul: aktiivõppe sidumine e-õppega.

I osa oli aktiivõppemeetodite sidumine e-õppega. Tegime akronüümimängu, mõtestasime akiivõppe mõistet lahti, uurisime, mis on probleemõppe ja uurimusõppe sarnasused ja erinevused ning tutvusime mitmesuguste näidetega.
II osa oli tunnikavad ja töölehed. See teema tekitas huvitava arutelu: kas omaaegset tunnikonspekti nimetatakse nüüd tunnikavaks?
Kodune töö: ühe nädala jooksul oma aine õpetamisel aktiivõppemeetodite kasutatavuse analüüsimine (tööleht, vt õ lk 59) ning tunnikava koostamine (õ lk 63).

DigiTiigri III moodul

Täna oli DigiTiigri teise rühma III moodul. Teemaks olid õpimapp ja e-portfoolio ning tegime ka ajaveebi.
Arutasime väga elavalt, mida tähendab õpimapp, mida see õpetab ja mida peab sisaldama, ning koostasime rühmaööna õpimapi "Olümpiamängus". Saime üksteiselt palju kasulikku teada, näiteks et õpimapis peaks olema ka essee ja mida see peaks sisaldama (nt viiteid töölehtedele).

Vaatasime ka, mis on e-portfoolio ja mille poolest see sarnaneb õpimapiga ja mille poolest erineb sellest ning uurisime õpimappide ja e-portfooliote näiteid IVA-s.

Lõpetuseks lõime ajaveebi. Väga ilusad said. Mitu õpetajat leidis kohe ka praktilise väljundi, mida tegema hakata.

Kodutööks on õpilastele töölehe loomine õpimapi koostamiseks oma aines.
Õpimapi koostamise juhend on meie raamatus lk 28, selle järgi on väga lihtne teha.
Valmis juhendeid oli näha ka IVAs III mooduli all.
Paneme töölehe IVAsse.

Uus mõttekaardi loomise keskkond

Keskkond asub siin: http://www.spicynodes.org/access/logout.html

Vaata lähemalt siit: http://klassiopetaja.blogspot.com/2009/11/spicynodes.html

Mõttekaardi näide "Põhikäänded" (koost. Mare Kivistik)

http://www.spicynodes.org/a/574ece0a84d372cfd58a7681c0303c54

Üks osa Haljala õpetajaid koolitatud

Lõpetasime täna ühe grupiga koolituse "Interaktiivne tahvel klassiõpetajatele" Haljala Gümnaasiumis.

Huvilisi oli palju ja kõik olid hästi usinad.

Kooli pilt on tehtud viimasel hommikul ja seda on töödeldud – ärge arvake, et oli nii ilus ilm!

Haljala koolituse tagasiside

Head kursuslased!
Palun täitke tagasisideküsumustik. Minu tagasiside link on siin.

Koolituse tugevad küljed:

"Huvitavad matrejalid, mitmekülgsed võimalused, väga positiivne õpetaja."

"Väga huvitavaid teadmisi sai, kuidas elu areneb tehniliselt koolis ja mis võimalusi kõike saab kasutada. Väga tore ja abivalmis õpetaja."
"Väga armas õpetaja. Ma nii pabistasin, et ei tule toime, aga julgustamine oli suureks abiks. Aitäh!"
"Koolitaja meeldiv isik, paindlik suhtumine, mõõdukas tempo, individuaalne lähenemine."
Koolituse nõrgad küljed:
"Kohe mitte midagi ei oska öelda. Materjalide mitmekülgsus ei ole ju nõrkus?"
Ühelt poolt: "Minu jaoks oli häiriv liiga aeglane tempo, mis oli tingitud kolleegide suhteliselt kesisest arvuti kasutamise oskusest."
Teiselt poolt: "Kiire tempo (aja limiit)."
Koolitajast:
"Väga abivalmis, väga kompetentne, ise töötab õpetajana – seega materjali koostamine hästi arusaadav."
"Rahulik, kannatlik, selgitab niipalju kui vaja ja ootab, et kõik jõuavad ja aru saavad."
"Individuaalne lähenemine, kedagi ei jäeta maha. Koolitaja suudab luua meeldiva ja pingevaba õhkkonna – igaüks julgeb küsida, kui aru ei saanud ja selleks on aega."
Veel:
Ettepanek: "Koguda juurde veel erinevate õppeainete näiteid."
"Oli väga hariv ja meeldiv koolitus – ootan jätkukoolitust!"
"Tore oleks, kui kursuse alguses saaksid kursuslased õppematerjali paberkandjal, et need, kes vajavad rohkem süvenemist või põhjalikumat uurimist, saaksid teha märkmeid, et hiljem julgemalt õpitut praktikasse rakendada."
Peeti vajalikuks öelda ka: "Tänan meeldiva õhkkonna eest."

Jäneda õpetajad koolitatud

Lõpetasime täna Jänedal koolituse "Interaktiivne tahvel klassiõpetajatele".

Kõik jäid kenasti rahule, tagasiside oli hästi positiivne. Aitäh!

Ja nagu ikka, sooviti kohe end kirja panna jätkukoolitusele, mida ametlikult pole tegelikult olemas. Üks kursuslane nimetas jätkukoolitust muukimiskoolituseks: kui seni õppisime, kuidas midagi kokku panna, siis järgmine kord võiks vaadata, kuidas mingid põnevad valmismaterjalid on tehtud ehk need lahti muukida.

Jäneda kursuslaste tagasiside

Head kursuslased!

Palun täitke tagasisideküsumustik. Minu tagasiside link on siin.

Mõned väljavõtted vastustest
Koolituse tugevatest külgedest

"Palju praktilisi näpunäiteid, asjalikud juhendmaterjalid, entusiastlik koolitaja."
"Sain ideid, palju praktilist materjali ja töövahendeid nende rakendamiseks. Koolituse käigus sain vastused oma varasematele küsimustele. Tänu sellele koolitusele on mul nüüd olemas innovatiivne abivahend oma igapäevatöö mitmekesistamiseks."
"Väga palju häid näiteid, väga illustratiivne. Mulle on alati meeldinud kursused, kus näidatakse mingi konkreetne töö/tegevus ette ja siis seda kohe korratakse."
"Palju näiteid ja võimalusi. Näha, et õpetaja on tõesti asjaga kursis ja tahvli fänn."
Kursuse nõrkadest külgedest
"Vähe aega valmismaterjalidega tutvumiseks."
"Paraku just see suur infotulv lühikese aja jooksul (võiks teha Suurtele Tiigritele ettepaneku seda kursust ajamahu poolest pikendada :) ), sest niipalju häid asju tuleb korraga ja ei jõua kõike katsetada (mina jõudsin katsetada küll, aga pean silmas neid, kes on arvutis aremad/aeglasemad)."
Koolitajast
"Energiline, praktiliselt ise tööd läbi teinud, vastutulelik. NB! Alati täpselt kohal ning tunnid ette valmistatud."
"Mulle meeldis, et koolitaja on tugev praktik, kes õpetatavat kasutab oma igapäevatöös. See oli nakkav! Meeldib ka koolitaja sõbralikkus ja heatahtlikkus ja see, et ta on eesti keele õpetaja!!!"
"Olite ise väga kompetentne, sõnastasite hästi oma eesmärgid ja selgitused koolituse käigus. Illustreerisite oma selgitused vahvate näidetega. Mõjusite avatud, pühendunud, optimistliku inimesena, kellega on alati tore koos tegutseda."

DigiTiigri V moodul

Sotsiaalsed järjehoidjad ning mõtte- ja mõistekaardid
Kidspiration ja Inspiration
SMART Ideas
VUE
FlowChart

Kodutööks on koostada oma ainest lähtuvalt üks mõtte- või mõistekaart.
Vaatasime tunnis Kidspirationit ja Inspirationit, aga neid ei pruugi igas koolis olla, sest neid sai Tiigrihüppe SA-lt või peab need ostma.
Koolides, kus on olemas puutetahvel, saab www.smart.ee leheküljelt alla laadida mõtte- ja mõistekaardi tarkvara SMART Ideas. Väga hea vahend, mulle meeldib ja olen kasutanud.
Õpetajatele antud sülearvutites on sees VUE, aga kui pole, saab selle väga lihtsalt alla laadida: http://vue.tufts.edu/index.cfm. See on hästi lihtne keskkond.
Veebipõhine on FlowChart: http://www.flowchart.com/
Kasutada võib ka uut vahendit: http://mywebspiration.com/
Vaata ka siit:
http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/search/label/mõttekaardid

DigiTiigri II moodul

Autoriõigused ja e-õppe keskkonnad
Kõigepealt vaatasime kodutöid – PowerPointe.
Esimene teema oli autoriõigused – nendest ei saa me õppematerjalide loomisel üle ega ümber. (Autoriõigustest vaata ka teistest postitusest.)
Järgmisena olid vaatluse all e-õppe keskkonnad. Tutvusime põgusalt mitmega, põhjalikumalt aga IVA ja VIKOga. Vaatasime VIKOs nii õpetaja kui ka õpilase keskkonda.
Kolmas teema oli e-kursuse loomise metoodika. Et oskaks e-kursust luua.
Viimane teema oli e-õppe keskkonna kasutamine õppetöös – VIKO. See on hea koolides kasutatav keskkond, mida soovitaks proovida ja kasutada. Mina kasutan, lihtsustab natuke tööd.
Kodutööks jäi luua failina (Word) e-kursuse mudel (vt p 5) ja panna see IVAsse kodutööde kausta.

Autoriõigustest veel

Tanel Õunapuu ettekanne „Mida peaks teadma, valides CC litsentsi?" e-õppe seminaril Tallinna Ülikooli õppejõududele 5. oktoobril 2009:

http://www.tlu.ee/files/arts/6237/5_10_67bf96675963956524b700e34efa84b3.pdf

Autoriõiguste artikkel Hariduses

Äsja ilmunud Hariduses (9–10/2009) on sees ka minu artikkel "Austame autorite õigusi".

Kui leian mingi sobiva koha, panen ka sellekohase juhendi kuskile üles.

Siin praegu Hariduse artikli esimene lehekülg:

Sügiskonverents "Õppijalt õppijale"

29. oktoobril 2009 korraldavad Tallinna Haridusamet, Tiigrihüppe Sihtasutus ja eKool Tallinna Reaalkoolis juba traditsiooniks saanud konverentsi, et võimaldada õpetajatel-praktikutel koos õpilastega tutvustada kogemusi infotehnoloogia abil õppimise ja õpetamise huvitavamaks muutmisel.

Konverents koosneb praktilistest ja samaaegselt toimuvatest töötubadest.

Ristiku põhikoolist koolist astub üles kaks õpetajat:

Jürgo Nooni koos Ago Kalbergiga töötoas "Freespingid tööõpetuses" (tööõpetuses kasutatavad tehnoloogiad, CNC freespingid ja Solid Edge tarkvara) ning
Eve Reisalu koos Margit Lutsu ja Kaie Saarega töötoas "SMART tahvel algõpetuses" (SMART interaktiivse tahvli võimaluste kasutamine algõpetuses Tallinna Reaalkoolis ja Ristiku Põhikoolis).

Konverents algab saalis kell 9.00, järgnevad praktilised töötoad:
tehnika kasutamine õppetöö läbiviimisel,
interaktiivse tahvli kasutamine,
õpikeskkonnad,
veebipõhised õppevahendid,
ainepõhised tarkvarad,
praktilised oskused,
infosüsteemid koolis.
Konverentsil esinevad ja jagavad kogemusi e-õpet aktiivselt rakendavad õpetajad ja õppejõud üle Eesti. Tänavu tutvustavad oma kogemust ka lasteaiaõpetajad.
Infot konverentsi kohta ja registreeruda saab aadressil http://expo.ekool.eu/

IV moodul

IV mooduli teemad olid

* mõtestatud õppimine ja

* õpitarkvara ja veebilehtede kasutamine õppetöös.

Mõtestatud õppimine on aktiivne, konstruktiivne, kollaboratiivne, tahtlik, kontekstuaalne, suhtlev, arutlev, ülekantud.

Mõtestatud õppimine on interaktiivne ja seotud ning teadmised on omavahel sõluvuses.

Et IKT kasutamine hariduses oleks efektiivne, peavad õpetajad

* omandama teadmisi uutest ressurssidest, mis on nende käsutuses,

* läbi viima kriitilise analüüsi, tundmaks võimalusi, mida IT pakub õppimise virgutamiseks,

* otsustama, kuidas seda konkreetsetes olukordades kõige paremini kasutada.

Kui tehnoloogilised vahendid, mis võimaldavad õppeprotsesse edendada, on selgeks tehtud,

* peavad õpetajad muutma oma õpetamismeetodeid, et uutest võimalustest kasu saada,

* võib tehnoloogiat siduda õpetamise uuendamise, elustamise ja ümberkujundamisega.

(DigiTiigri õpikust)

Tutvusime Bloomi taksonoomia ja igasuguste mõttekaartidega, vaatasime ja arutasime, kuidas mõttekaarte oma töös kasutada. Nii mõnigi meist tõdes, et mõttekaarte võiks rohkemgi kasutusele võtta.

Õpitarkvara liigid on drilliprogramm, test, juhendav programm, hüpermeedium, simulatsioon, rakendustarkvara või avatud õpikeskkonnad, probleemilahendusprogrammid, õpiotstarbelised mängud.

(DigiTiigri õpikust)

Vaatasime õpitarkvarade näiteid ja veebilehti, mõtisklesime ja arutlesime, kuidas õpitarkvara või veebilehti oma aines kasutada.

Kodutööks jäigi õpitarkvara või veebilehe kasutamise kohta töölehe loomine.

Google Docsi täiendused

Google Docsi on täiendatud, loe siit: http://digiweiko.blogspot.com/2009/10/google-docs-uuendused.html.

Originaal siin: http://www.google.com/google-d-s/whatsnew.html

Notebooki materjalide vaatamine veebis

Notebookis tehtud materjale saab vaadata ka veebis.

Esialgu on ainult Beta-versioon ja faili suurus on piiratud. Mina oma mõningaid materjale ei saanud avada.

Vaata siit: http://express.smarttech.com/#

CC litsentsi lisamise juhend

Nikerdasin täna Creative Commonsi litsentsi lisamise juhendi valmis.
Kuidas panna CC litsentsi veebilehele ja kuidas PowerPointile ja muudele õppevahenditele. Panin praegu ainult IVAsse.
Ootan ka Hariduse ilmumist, seal pidi mu autoriõigusteteemaline artikkel sees olema.

DigiTiigri III mooduli kodutöö

Kodutööks on õpilastele töölehe loomine õpimapi koostamiseks oma aines vastavalt VIKO-s loodud kursuse teemale (st see, mille eelmiseks korraks tegite).
Õpimapi koostamise juhend on meie raamatus lk 28, selle järgi on väga lihtne teha.
Valmis juhendeid oli näha ka IVAs III mooduli all.
Paneme töölehe IVAsse.

QOMO tahvlist

Vaatasin täna lõpuks QOMO tahvli reklaam-CD-d, mida nad on koolidesse saatnud.
Minu meelest on veidi algeline. Sellel on kõik lihtsad funktsioonid olemas, aga ei paista olevat objektide animeerimist, veebilehtede ja heli linkimist ja veel mõningaid asju, mis mul ei tule praegu meelde. Käisin seda tahvlit millalgi suvel poolteist tundi uurimas ja juba siis märkasin vajakajäämisi.
Hea asi on sellel tahvlil ühe tööpinna lainedamine, nii et valmis töö võib serva taha nihutada. Ja üks ilusa, pintslitõmbe moodi joone tõmbamise võimalus on neil ka, aga seda nad videos ei näita.
Hind on ka soodsam kui kõige levinumal tahvlil.

Uus DigiTiigri koolitus algab 12. oktoobril

12. oktoobril 2009 kell 15.45 algab Ristiku põhikoolis uus DigiTiigri koolitus!

Registreerumine siin.

Koolitus toimub esmaspäeviti kolm astronoomilist tundi korraga.

Kursuse sisu
I MOODUL Sissejuhatus kursusesse
Kursuse tutvustus
Kursuslastega tutvumine
PowerPoint esitluse loomise metoodika
Õpetajate haridustehnoloogiliste pädevusnõuete tutvustamine
Klassikalise ja konstruktivistliku õpikäsitsuse analüüs/võrdlus
II MOODUL E-õppe keskkond
IVA
E-õppe keskkonna kasutamine õppetöös (VIKO)
E-kursuse loomise metoodika
III MOODUL Õpimapp ja e-portfoolio
E-portfoolio
Õpimapp
IV MOODUL Mõtestatud õppimine
Mõtestad õppimine ja mõttekaardid
Mõtestatud lugemine ja mõttekaardid
Õpitarkvara ja veebilehtede kasutamine õppetöös
V MOODUL Mõistekaart
Kidspiration ja Inspiration tarkvara kasutamine õppetöös

Muud mõistekaardi loomise vahendid
VI MOODUL Aktiivõppe sidumine e-õppega
Aktiivõppemeetodite sidumine e-õppega
Tunnikavad ja töölehed
VII MOODUL Aktiivõpe ja uus meedia õppetöös
Aktiivõpe ja uus meedia
Multimeediavahendite kasutamine õppetöös
Digipiltide kasutamine ja pilditöötlus
Pilditöötluse programmid
VIII MOODUL Hindamine ja enesehindamine
Innovatiivsed teadmiste kontrollimise meetodid
Tagasiside ja õpilaste enesehindamise võimalused
Hindamismudelid
Õpitarkvara ja veebilehtede hindamine
IX MOODUL Koostööprojektid
Pedagoogiline aspekt koostööprojektides
Koolisisesed, vabariiklikud ja rahvusvahelised koostööprojektid
Virtuaalsed praktikakogukonnad
X MOODUL Kokkuvõte kursusest
E-portfoolio esitlemine ja analüüs
Tagasiside, õpetaja enesehindamine ja eneseanalüüs
Hinnang kursusele ja küsitluse täitmine

Tere tulemast!

Koolitaja Piret Joalaid

DigiTiigri IV moodul

DigiTiigri IV moodul on 13. oktoobril!

6. oktoobril jääb vahele.

Puutetahvlikoolituse tagasiside

Tiigrihüppe tagasiside link.

Minu tagasiside link.

e-õpetaja

Tallinna 21. Kooli kursuslaste tagasiside link

Head Tallinna 21. Kooli kursuslased!

Palun täitke tagasisideküsimustuk, mis asub siin.

ArtRage'i õpetus

Leidsin hea ArtRage'i õpetuse!

Vaata siit: http://koolitaja.eenet.ee/pg/tools/read/2706

See on minu tehtud proovipilt.

DigiTiigri III moodul

Puutetahvlikoolituse III moodul

Ka kolmas moodul juba läbi.

Alustasime nagu ikka kursuslaste kodutööde vaatamisest. Olid tehtud väga ilusad ja asjalikud, igaüks oma aines: sõnaliigid, hulkliikmed, mandrid ja ookeanid, kehaosad, funktsioonid jms.
Teiseks tutvusime õpistiilidega ja tegime ise teste. Mõni tulemus oli päris üllatav!
Kolmandaks otsisime netist Wikimedia Commonsi ja Flickri keskkonnast (autoriõigused!) pilte ning lisasime Notebooki "Minu sisusse".
Seejärel tutvusime tunnitegevuse tööriistadega (Lesson Activity Tookit) ning koostasime neid ka ise.
Küllalt infomahuka päeva kokkuvõtteks olid kursuslastel pead mõtteid täis, mida ja kuidas edasi teha.
Kodune töö: selgitada välja oma õpilaste õpistiil (testid) ja koostada üks tööleht tunnitegevuse tööriistadega.

DigiTiigri II moodul

Autoriõigused ja e-õppe keskkonnad

Kõigepealt vaatasime kodutöid – PowerPointe. Olid väga huvitavad ja mitmekesised ja ka kasulikud.

Esimene teema oli autoriõigused – nendest ei saa me õppematerjalide loomisel üle ega ümber. Autoriõigustest on ühes teises postituses pikemalt juttu.

Järgmisena olid vaatluse all e-õppe keskkonnad. Tutvusime põgusalt mitmega, põhjalikumalt aga IVA ja VIKOga ning kursuslaste soovil ka wikiga.

Kolmas teema oli e-kursuse loomise metoodika. Et oskaks e-kursust luua.

Viimane teema oli e-õppe keskkonna kasutamine õppetöös – VIKO. See on hea koolides kasutatav keskkond, mida soovitaks proovida ja kasutada. Mina kasutan, lihtsustab natuke tööd.

Kodutööks jäi luua failina (Word) e-kursuse mudel (vt p 5) ja panna see IVAsse kodutööde kausta.

Puutetavlikoolituse II moodul

Kõigepealt tutvusime kodutöödega. Väga huvitavaid veebilehi oli leitud.
Seejärel rääkisime autoriõigustest, kuigi see oli kolmas teema. Aga sobis ka esimesena käsitleda. Mul läks lihtsalt sassi, sest homme on DigiTiigri koolitusel esimene teema autoriõigused.

Autoriõiguste kohta vt ka: http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2008/09/esitlus-autoriigustest.html, http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2008/07/petaja-ja-autoriigused.html, http://piretitiigritele.blogspot.com/2009/05/autorioigustest.html

Siis uurisime Notebooki tarkvara: kuidas alla laadida, millised tööriistad on, kuidas koostada lünkteksti.
Viimaseks vaatasime Notebooki galeriid: üldine tutvustus, sobivate objektide leidmine, galeriide tutvustamine teistele.
Kokkuvõtteks jäädi rahule; üks kursuslane ütles, et tal läks hammas verele, sest avastas graafikud.
Kodutöö: koosta üks Notebooki tööleht (võiks koosneda mitmest slaidist – seda huvitavam). Kasuta galeriid ja teksti trükkimist (nt töökorraldus vm).

DigiTiigri I moodul

Täna oli Ristiku Põhikoolis õpetajate täiendkoolituse põhikursuse ehk DigiTiigri I moodul.

Registreeritud oli üle 10 õpetaja, aga kohal oli vähem. Ehk saavad järgmine kord tulla.

Kõigepealt oli tutvumine nagu ikka: üksteisega, kodukorraga, kursusega.

Mõtlesime selle üle, kes või mis on DigiTiiger. Vaatasime, mis meid kümnel (nüüd juba üheksal) teisipäeval ees ootab ning kuidas innovatiivseid vahendeid ja õppemeetodeid siduda e-õppega.

Seejärel uurisime õpetajate haridustehnoloogilisi pädevusi ja hindasime ennast.

Järgmine osa oli IKT kasutamine õppetöös ja PowerPointi esitluse loomise metoodika. Ehk kuidas peab PP-d looma ja kuidas seda ei tohi tea.

Viimane suurem teema oli klassikalise ja konstruktivistliku õpikäsitluse võrdlus. See tekitas elava ja huvitava arutelu.

Enne päris lõpetust lõime endale Google'i konto ja rääkisime kodutööst.

Kodutööks jäi PP esitluse loomine teemal "Mina ja IKT" (õ lk 11) ning DigiTiigri portaaliga tutvumine (http://www.htk.tlu.ee/digitiiger/).

Meie materjalid on IVA-s aadressil http://zope.eenet.ee/digitiiger, sisse saab parooliga, mille saab minu käest.

Puutetavlikoolituse I moodul

Alustasime esmaspäeval, 14. mail 2009 Ristiku PK-s Tiigrihüppe SA puutetahvikoolitust.

Registreerunud oli tublisti üle 10 õpetaja, mõni pidi esimene kord paraku puuduma.
Pärast tutvumist ja muud sissejuhatust oli puutetahvli tehniline tutvustus, sealhulgas ülevaade interaktiivsetest tahvlitest Eestis, ning koolitatavad said ise tahvlit katsuda: orienteerida, pliiatseid ja klaviatuuri proovida.
Seejärel vaatasime, kuidas integreerida puutetahvlit teiste programmidega: MS PowerPoint, MS Word ja ArtRage.
ArtRage'i allalaadimise link: http://www.artrage.com/artragedown.html. Vali "Starter Edition". Meil ei tahtnud see proogramm täna millegipärast hästi töötada, ei saanud värve kätte. Aga hea mulje jättis see koolitatavatele küll.
I mooduli viimane osa oli puutetahvli kasutamine veebilehtedega. Tutvusime koos anagrammi loomise lehega ja siis uurisid koolitatavad ise, milliseid veebilehti ja kuidas puutetahvli abil tunnis kasutada.
Töölehe üleslaadimiseks kasutasime SkyDrive'i keskkonda (http://skydrive.live.com). Paar inimest ei saanud kasutajat luua (nn päevalimiit oli täis), aga kellel oli Hotmaili kasutaja olemas, nendel õnnestus töölehe jagamine kenasti, samuti teistel, kes said konto loodud.
Koduseks tööks jäi ühe veebilehe kasutamise näpunäidete koostamine, selle laadimine SkyDrive'i keskkonda ja koolitajaga jagamine.
I moodul läks hästi, kõik kohal olnud jäid rahule.
Kohtumiseni järgmisel esmaspäeval!
Koolituse materjalid on aadressil http://3fahug.havike.eenet.ee/puutetahvel/, kursuslased saavad parooli koolitajalt.

Uued koolitused

Olen saanud oma plaanides mõningat selgust ja kuulutan välja järgmised koolitused:
Esmaspäeviti alates 14. septembrist kell 15.45–18.45 puutetahvlikoolitus – kestab neli esmaspäeva.
Teisipäeviti kell 15.00–18.00, alguskuupäeva ei tea veel, oleneb, millal grupp täis saab – kestab 10 teisipäeva.

DigiTiigri koolitusele registreerimine:
http://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dEkxczFSYS0xZ1dXQmM2OGxGd0JjZ0E6MA..
DigiTiigri koolituse info:
http://www.htk.tlu.ee/digitiiger/tutvustus

Puutetahvlikoolitusele registreerimine:
http://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dEMwbTU4cDByZGxmQzY3X0c0ZWsySmc6MA..
Puutetahvlikoolituse info:
http://3fahug.havike.eenet.ee/puutetahvel/

Olge head ja registreeruge nendel linkidel!
Kes ees, see mees!

Audioteadete jätmine veebilehele

http://iktkeeleope.blogspot.com/2009/07/audioteadete-jatmine-veebilehele.html

Puutetahvlikoolituse piloodi kodutööd

Meie koolitusel tehtud kodutööd on üleval aadressil http://pirta.wikispaces.com/pilootprojekt.

Ja pean panema kohe varsti ka siia: http://www.htk.tlu.ee/digitiiger/valminud_tood/klassiopetus/

Puutetahvlikoolituse piloodi IV moodul

Kõigepealt vaatasime jälle kodutöid.

Koos ülevaatega oma õpilaste seas tehtud testidest kulus selleks peaaegu tund aega. Huvitavad olid nii testide tulemused kui ka kodutööd.
II osa oli SMART Notebook.
Kuulasime-vaatasime soovitusi tahvli kasutamiseks ning õppisime animeerimist ja linkimist ning lindistaja kasutamist
III osas vaatasime videoid kolmest tahvlist, mida Eestis veel müüakse, ja arutlesime nähtu üle.
Kokkuvõte kursusest oli väga positiivne ja tagasiside ka. Halb on vaid see, et suvi tuleb peale ega saa hakata aktiivselt tahvlit kasutama.

Tagasiside

Tiigrihüppe tagasiside link.

Minu tagasiside link.

Õpistiilid

Täitsime puutetahvlikoolitusel VARK-testi (http://www.vark-learn.com/Estonian/page.asp?p=questionnaire). Paljudele oli tulemus üllatav: visuaalse asemel oli palju kuulmispõhist.

Tegin nüüd ise ka selle ära. Tulemus oli selline, nagu arvasin: mul on tugev kirjutamis- ja lugemispõhine õppimiseelistus 9 punkti. Visuaalset 4, kinesteetilist 5 ja kuulmispõhist 2 punkti.

Puutetahvlikoolituse piloodi III moodul

Kõigepealt vaatasime kursuslaste kodutöid.
Teiseks tutvusime erinevate õpistiilidega ja tegime ise teste. Mõni tulemus oli päris üllatav!
Kolmandaks otsisime netist Wikimedia Commonsi ja Flickri keskkonnast (autoriõigused!) pilte ning lisasime Notebooki "Minu sisusse".

Seejärel tutvusime tunnitegevuse tööriistadega (Lesson Activity Tookit) ning koostasime neid ka ise. 
Küllalt infomahuka päeva kokkuvõtteks olid kursuslastel pead mõtteid täis, mida ja kuidas edasi teha.
Kodune töö: selgitada välja oma õpilaste õpistiil (testid) ja koostada üks tööleht tunnitegevuse tööriistadega.

Autoriõigustest

Autoriõiguseteemalisi linke
Avatud õppematerjalid ja autoriõigus:
http://lemill.net/content/webpages/oppematerjalid-ja-autorioigus-2
Avatud sisulitsentsid:
http://lemill.net/content/webpages/avatud-sisulitsentsid
Creative Commons litsentside omavahelisest ühilduvusest:
http://wiki.creativecommons.org/Frequently_Asked_Questions#If_I_use_a_Creative_Commons-licensed_work_to_create_a_new_work__.28ie_a_derivative_work_or_adaptation.29.2C_which_Creative_Commons_license_can_I_use_for_my_new_work.3F
Avatud õppematerjalide ja sisu kogud:
http://lemill.net/content/webpages/avatud-oppematerjalide-ja-sisu-kogud

Puutetahvlikoolituse piloodi II moodul

Kõigepealt tutvusime kodutöödega. Väga huvitavaid veebilehi oli leitud, nt järgmised.

Keskkonnamängud: http://honoloko.eea.europa.eu/Honoloko.html

Mänge: http://edlv.planet.ee/th/

Siis uurisime Notebooki tarkvara: kuidas alla laadida, millised tööriistad on, kuidas koostada lünkteksti.
Kolmas teema oli autoriõigused.
Neljandaks vaatasime Notebooki galeriid: üldine tutvustus, sobivate objektide leidmine, galeriide tutvustamine teistele.
Kokkuvõtteks jäädi rahule.
Kodutöö: koosta üks Notebooki tööleht (võib koosneda mitmest slaidist – seda huvitavam). Kasuta galeriid ja teksti trükkimist (nt töökorraldus vm). 

Puutetahvlikoolituse piloodi I moodul

Neljapäeval, 7. mail 2009 oli Ristiku PK-s Tiigrihüppe SA puutetahvikoolituse pilootprojekti I moodul. Registreerunud oli kümmekond õpetajat, kellest mõni pidi esimene kord emadepäevakontserdi tõttu küll paraku puuduma.

Pärast tutvumist ja muud sissejuhatust oli puutetahvli tehniline tutvustus, sealhulgas ülevaade interaktiivsetest tahvlitest Eestis, ning koolitatavad said ise tahvlit katsuda: orienteerida, pliiatseid ja klaviatuuri proovida.

Seejärel vaatasime, kuidas integreerida puutetahvlit teiste programmidega: MS PowerPoint, MS Word ja ArtRage.

ArtRage'i allalaadimise link: http://www.artrage.com/artragedown.html. Vali "Starter Edition". 

I mooduli viimane osa oli puutetahvli kasutamine veebilehtedega. Tutvusime koos anagrammi loomise lehega ja siis uurisid koolitatavad ise, milliseid veebilehti ja kuidas puutetahvli abil tunnis kasutada.

Töölehe üleslaadimiseks kasutasime SkyDrive'i keskkonda (http://skydrive.live.com). Osa ei saanud millegipärast kasutajat luua, aga kellel oli Hotmaili kasutaja olemas, nendel õnnestus töölehe jagamine kenasti.

Koduseks tööks jäi ühe veebilehe kasutamise näpunäidete koostamine, selle laadimine SkyDrive'i keskkonda ja koolitajaga jagamine.

I moodul läks hästi, kõik kohal olnud jäid rahule.

Kohtumiseni järgmisel neljapäeval!

Koolituse materjalid on aadressil http://3fahug.havike.eenet.ee/puutetahvel/, kursuslased saavad parooli koolitajalt.

X moodul: lõpetus

Viimane moodul! Peaaegu kõik lõpetasid õnnelikult koolituse!

Aitäh kõigile mu esimestele tiigritele, teiega oli tore koos õppida.

Aitäh ka ilusa tagasiside eest, mis tõi lausa pisara silma!

IX mooduli kodutöö

Kodutöö: koolituse e-portfoolio korrastamine ja esitluse ettevalmistamine (õ lk 101)

Enesehindamine (Exceli tabel)

PowerPoint

Õpimapi kirjeldus

Tööleht õpitarkvara kasutamiseks

Mõistekaart

Blogi link

Test (Hot Potatoes)

Eneseanalüüs vabas vormis: mida õppisin, mis meeldis, mis ei meeldinud, mis oli kerge, mis oli raske, mida sooviksin veel õppida, kuidas arenesin 10 nädala jooksul

Esitlus (mida oma töödest esitlen  teistele)

IX moodul: koostööprojektid

I. Koostööprojektid

Pedagoogiline aspekt koostööprojektides. Koolisisesed, vabariiklikud ja rahvusvahelised koostööprojektid, kogemuste vahetamine, vestlus.

II. Rahvusvahelised koostööprojektid

eTwinning, rphmatöö: rahvusvahelise projekti idee.

III. Virtuaalsed kogukonnad

Kodutöö: koolituse e-portfoolio korrastamine ja esitluse ettevalmistamine.

VIII moodul: hindamine ja enesehindamine

I. Innovatiivsed teadmiste kontrollimise meetodid

II. Tagasiside ja õppija enesehindamise võimalused

Hot Potatoes (http://hotpot.uvic.ca)

III. Hindamismudelid

http://koolielu.edu.ee/hindamismudelid)

IV. Õpitarkvara ja veebilehtede hindamine

Kodutöö: ühe innovatiivse teadmiste kontrollimise testi loomine (nt HotPotatoes) 

Minu koolituslink

http://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=cGJaeHpqcFNSQm80T0ItbmxDY0FWYnc6MA..

Siia kah üks pusle

NB! Parem serv jääb veidi ääre taha:-(

Plagiaadi kontrollija

Plagiaadi kontrollija on siin: http://www.dustball.com/cs/plagiarism.checker/

Teacher Pet'si vahendid

Hea vahend Teacher Pet's.

Link on siin: http://docs.google.com/Doc?id=d35btpq_18ck2gqjfn

VII moodul: aktiivõpe ja uus meedia, digipildid

I osa: aktiivõpe ja uus meediaMeedia tavaliigid (trüki- ja elektronmeedium).Digitaalmeedium (Internet, digitelevisioon).

Internet – erinevate kanalite kogu.

Internet – digimeediumi kanal.

Multimeedium ja selle kasutusvaldkonnad.

Ajaveebid ehk blogid – lõime ka igaüks endale ühe veebi (blogger.com).

E-ajakiri.

II osa: digipiltide kasutamine ja pilditöötlus

Siin on kaks näidet kursuslaste pilditöötlusest.

Kodune töö:

Oma ajaveebi täiendamine ja/või digipilte kasutades esitluse loomine.

Sotsiaalne tarkvara ja Web2.0

Mõiste „sotsiaalne tarkvara“ võttis kasutusele Clay Shirky 2002. aastal, väites, et: “Sotsiaalne tarkvara on tarkvara, mis toetab grupi interaktsiooni.” Niisiis tegemist on tarkvaraga, mis võimaldab kogukondlikku tööd, luues soodsa keskkonna mõtete ja ideede jagamiseks, kogumiseks ning uute teadmiste tekkimiseks.
Sotsiaalsest tarkvarast rääkides kasutatakse ka väljendit Web2.0. Tegemist on terminiga, mis kirjeldab WWW tehnoloogiate kasutamise trendi ja veebidisaini, mis võimaldab parendada
loomingulisust, info jagamist ja kõige enam kasutajate vahelist sotsiaalset suhtlemist ja koostööd. Nende põhimõtete järgi on loodud palju veebipõhiseid kogukondi ja teenuseid, (sotsiaalsed võrgustikud, wikid, ajaveebid, folkosonoomiad jt.). Termin tuli kasutusele peale esimest O´Reilly Media Web2.0 konverentsi aastal 2004. Termin tähistab väidetavalt uut versiooni WWW-keskkonnast, kuid see ei ole seotud mitte ühegi vastavasisulise uuenduse (update) või tehniliste spetsifikatsioonidega. Muudatused on eelkõige tarkvaraarendajate ja lõppkasutajate veebikasutamise käitumise muutumises.
Mõiste kasutusele võtjaks ja kontseptsiooni loojaks peetakse visionääri Tim O´Reilly´t (2005),
kelle järgi Web 2.0 on kokkuvõtlikult kasutajapõhine: “Mida rohkem kasutajaid, seda parem teenus.” Kokkuvõtlikult saab kirjeldada Web2.0 keskkonda järgmiselt - kasutajad on kaasatud veebi sisu loomisse. Internet on kui arenduskeskkond, mitte staatilised veebileheküljed.
Teenused, mis on iseloomulikud uuele veebile: muusika-, video-, failivahetus, blogid ehk ajaveebid, wikid ehk üheskirjutamine, podcastid, vookogud, RSS. Erinevate uute teenuste ja erinevate teenuspakkujate üksikute elementide integreerimine kolmandateks teenusteks.
Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud: Facebook, Myspace, Orkut, Rate.ee. Ristkasutatavusega repostitooriumid, lingikogud ja info filtreerimine tag´idega.

Ele Priidiku magistritööst "SOTSIAALSE TARKVARA RAKENDAMISEGA SEOTUD
INFOPÄDEVUSTE KUJUNDAMISE METOODIKAD"

VI moodul: aktiivõppe sidumine e-õppega

I osa: aktiivõppemeetodite sidumine e-õppega

Aktiivõpe

Probleemõpe

Uurimusõpe

II osa: tunnikavad ja töölehed

Kodune töö: ühe nädala jooksul oma aine õpetamisel aktiivõppemeetodite kasutatavuse analüüsimine (tööleht, vt õ lk 59)

Vidinate aadresse

Fotopusle: http://www.freeflashtoys.com/?photo-puzzle

Ninja tekstigeneraator: http://www.fodey.com/generators/animated/ninjatext.asp

Liikuvad vidinad: http://www.glitter-graphics.com/ 

ToonDoo (koomiksid): http://www.toondoo.com/

Sotsiaalsed järjehoidjad

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/tooleht/sotsiaalne-tarkvara

Ajaveebid, vikid ja e-õpe

Ajaveebid, wikid ja e-õpe

View more presentations from UncleOwl.

Mõtte- ja mõistekaardi tegemise keskkond

Uus mõtte- ja mõistekaardi tegemise keskkond http://mywebspiration.com/

Proovige, pidi olema nagu Inspiration, järelikult hea.

(Ma ise pole jõudnud proovida)

Vaata ka siit.

Google Sites

Kuidas saab Google Sites'is lisada embeded koodi?
Lihtsalt niisama embed koodi ta lisada ei luba, sest see sisaldab tavaliselt mitteturvalisi elemente. Nagu ta ei lase üles laadida html faile, teisi tüüpe laseb.
Aga lubab lisada erinevaid (embedi) vidinaid, seehulgas google vormid, dokumendid, esitlused, Picasa slaidishowd, kalendrid, videod ja palju muud.
Idee: Sa pane see materjal, mida embedida tahad, sellisesse keskkonda, mida ta laseb :-D

Tiigrite kirjavahetusest

V mooduli kodutöö

Kodutööks on koostada oma ainest lähtuvalt üks mõtte- või mõistekaart.

Vaatasime tunnis Kidspirationit ja Inspirationit, aga neid ei pruugi igas koolis olla, sest neid sai Tiigrihüppe SA-lt või peab need ostma.

Koolides, kus on olemas puutetahvel, saab www.smart.ee leheküljelt alla laadida mõtte- ja mõistekaardi tarkvara SMART Ideas. Väga hea vahend, mulle meeldib ja olen kasutanud.

Õpetajatele antud sülearvutites pidi olema sees VUE, aga kui pole, saab selle väga lihtsalt alla laadida: http://vue.tufts.edu/index.cfm. See on hästi lihtne keskkond.

Veebipõhine on FlowChart: http://www.flowchart.com/

Kasutada võib ka uut vahendit: http://mywebspiration.com/

Vaata ka siit:

http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/search/label/mõttekaardid

V moodul

Mõtte- ja mõistekaardid

Kidspiration ja Inspiration

SMART Ideas

VUE

FlowChart

Vaata ka siit: http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/search/label/mõttekaardid

Ajalooõpetajale

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele materjale veebist vaata http://www.koolielu.ee/pages.php/0710,22677

IV mooduli kodutöö

Õpitarkvara või veebilehe kasutamise kohta töölehe loomine.

* Leia endale sobiv õpitarkvara või veebileht, mida õpilased peaksid tunnis kasutama. 

* Koosta selle kohta õpilase jaoks tööleht (Wordi dokumendina) sammsammuliste juhistega.

* Jälgi töölehe koostamisel kognitiivse taksonoomia põhikategooriaid (teadmine, mõistmine, rakendamise, analüüs, süntees, hindamine).

* Näiteid on IVAs.

* Laadi tööleht IVAsse.

IV moodul

IV mooduli teemad olid 

* mõtestatud õppimine ja

* õpitarkvara ja veebilehtede kasutamine õppetöös.

Mõtestatud õppimine on aktiivne, konstruktiivne, kollaboratiivne, tahtlik, kontekstuaalne, suhtlev, arutlev, ülekantud.

Mõtestatud õppimine on interaktiivne ja seotud ning teadmised on omavahel sõluvuses.

Et IKT kasutamine hariduses oleks efektiivne, peavad õpetajad

* omandama teadmisi uutest ressurssidest, mis on nende käsutuses,

* läbi viima kriitilise analüüsi, tundmaks võimalusi, mida IT pakub õppimise virgutamiseks,

* otsustama, kuidas seda konkreetsetes olukordades kõige paremini kasutada.

Kui tehnoloogilised vahendid, mis võimaldavad õppeprotsesse edendada, on selgeks tehtud, 

* peavad õpetajad muutma oma õpetamismeetodeid, et uutest võimalustest kasu saada,

* võib tehnoloogiat siduda õpetamise uuendamise, elustamise ja ümberkujundamisega.

(DigiTiigri õpikust)

Tutvusime Bloomi taksonoomia ja igasuguste mõttekaartidega, vaatasime ja arutasime, kuidas neid mõttekaarte oma töös kasutada. Nii mõnigi meist tõdes, et mõttekaarte võiks rohkemgi kasutusele võtta.

Õpitarkvara liigid on drilliprogramm, test, juhendav programm, hüpermeedium, simulatsioon, rakendustarkvara või avatud õpikeskkonnad, probleemilahendusprogrammid, õpiotstarbelised mängud.

(DigiTiigri õpikust)

Vaatasime õpitarkvarade näiteid ja veebilehti, mõtisklesime ja arutlesime, kuidas õpitarkvara või veebilehti oma aines kasutada.

Kodutööks jäigi õpitarkvara või veebilehe kasutamise kohta töölehe loomine.

III mooduli kodutöö

Kodutööks on õpilastele töölehe loomine õpimapi koostamiseks oma aines vastavalt VIKO-s loodud kursuse teemale (st see, mille eelmiseks korraks tegite).

Õpimapi koostamise juhend on meie raamatus lk 28, selle järgi on väga lihtne teha.

Valmis juhendeid oli näha ka IVAs III mooduli all.

Paneme töölehe IVAsse.

III moodul

II moodul

I moodul