kolmapäev, 25. november 2009
teisipäev, 24. november 2009
esmaspäev, 23. november 2009
reede, 20. november 2009
kolmapäev, 18. november 2009
teisipäev, 17. november 2009
esmaspäev, 16. november 2009
DigiTiigri V moodul
Sotsiaalsed järjehoidjad ning mõtte- ja mõistekaardid
Sotsiaalsed järjehoidjad ei kuulu küll otseselt DigiTiigri kursuse juurde, aga heitsime siiski pilgu Deliciousele ja Netvibesile.
Sotsiaalsed järjehoidjad ei kuulu küll otseselt DigiTiigri kursuse juurde, aga heitsime siiski pilgu Deliciousele ja Netvibesile.
Mõttekaartidest tutvusime järgmistega:
Kidspiration ja Inspiration
SMART Ideas
VUE
Vaatasime tunnis Kidspirationit ja Inspirationit, aga neid ei pruugi igas koolis olla, sest neid sai Tiigrihüppe SA-lt või peab need ostma.
Koolides, kus on olemas puutetahvel, saab www.smart.ee leheküljelt alla laadida mõtte- ja mõistekaardi tarkvara SMART Ideas. Väga hea vahend, mulle meeldib ja olen kasutanud.
Õpetajatele antud sülearvutites on sees VUE, aga kui pole, saab selle väga lihtsalt alla laadida: http://vue.tufts.edu/index.cfm. See on hästi lihtne keskkond.
Veebipõhine on FlowChart: http://www.flowchart.com/
Kasutada võib ka uut vahendit: http://mywebspiration.com/
Vaata ka siit:
http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/search/label/mõttekaardid
SMART Ideas
VUE
Vaatasime tunnis Kidspirationit ja Inspirationit, aga neid ei pruugi igas koolis olla, sest neid sai Tiigrihüppe SA-lt või peab need ostma.
Koolides, kus on olemas puutetahvel, saab www.smart.ee leheküljelt alla laadida mõtte- ja mõistekaardi tarkvara SMART Ideas. Väga hea vahend, mulle meeldib ja olen kasutanud.
Õpetajatele antud sülearvutites on sees VUE, aga kui pole, saab selle väga lihtsalt alla laadida: http://vue.tufts.edu/index.cfm. See on hästi lihtne keskkond.
Veebipõhine on FlowChart: http://www.flowchart.com/
Kasutada võib ka uut vahendit: http://mywebspiration.com/
Vaata ka siit:
http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/search/label/mõttekaardid
Kodutööks on koostada oma ainest lähtuvalt üks mõtte- või mõistekaart vabalt valitud tarkvaraga.
pühapäev, 15. november 2009
kolmapäev, 11. november 2009
Lõppes puutetahvlikoolitus Westholmi gümnaasiumis
Täna lõpetasime puutetahvlikoolituse Jakob Westholmi Gümnaasiumis.
Kõik õpetajad tegid ilusaid ja toredaid töid ja nende vaatamine-analüüsimine andis veel omakorda lisaväärtuse.
Tagasiside oli väga positiivne ja jälle küsiti jätkukoolituse järele.
teisipäev, 10. november 2009
DigiTiigri VII moodul
I osa: aktiivõpe ja uus meedia
Meedia tavaliigid (trüki- ja elektronmeedium).Digitaalmeedium (Internet, digitelevisioon).
Internet – erinevate kanalite kogu.
Internet – digimeediumi kanal.
Multimeedium ja selle kasutusvaldkonnad.
Ajaveebid ehk blogid – lõime ka igaüks endale ühe veebi (blogger.com).
E-ajakiri.
II osa: digipiltide kasutamine ja pilditöötlus
Kodune töö:
Oma ajaveebi täiendamine ja/või digipilte kasutades esitluse loomine.
Internet – erinevate kanalite kogu.
Internet – digimeediumi kanal.
Multimeedium ja selle kasutusvaldkonnad.
Ajaveebid ehk blogid – lõime ka igaüks endale ühe veebi (blogger.com).
E-ajakiri.
II osa: digipiltide kasutamine ja pilditöötlus
Kodune töö:
Oma ajaveebi täiendamine ja/või digipilte kasutades esitluse loomine.
esmaspäev, 9. november 2009
DigiTiigri IV moodul
DigiTiigri teisel rühmal oli täna IV moodul, teemadeks
* mõtestatud õppimine ja
* õpitarkvara ja veebilehtede kasutamine õppetöös.
Mõtestatud õppimine on aktiivne, konstruktiivne, kollaboratiivne, tahtlik, kontekstuaalne, suhtlev, arutlev, ülekantud.
Mõtestatud õppimine on interaktiivne ja seotud ning teadmised on omavahel sõluvuses.
Et IKT kasutamine hariduses oleks efektiivne, peavad õpetajad
* omandama teadmisi uutest ressurssidest, mis on nende käsutuses,
* läbi viima kriitilise analüüsi, tundmaks võimalusi, mida IT pakub õppimise virgutamiseks,
* otsustama, kuidas seda konkreetsetes olukordades kõige paremini kasutada.
Kui tehnoloogilised vahendid, mis võimaldavad õppeprotsesse edendada, on selgeks tehtud,
* peavad õpetajad muutma oma õpetamismeetodeid, et uutest võimalustest kasu saada,
* võib tehnoloogiat siduda õpetamise uuendamise, elustamise ja ümberkujundamisega.
(DigiTiigri õpikust)
Tutvusime Bloomi taksonoomia ja igasuguste mõttekaartidega, vaatasime ja arutasime, kuidas mõttekaarte oma töös kasutada. Päris paljud leidsid, et IVA-st leitud mõttekaarte võiks oma tundides kasutada.
Õpitarkvara liigid on drilliprogramm, test, juhendav programm, hüpermeedium, simulatsioon, rakendustarkvara või avatud õpikeskkonnad, probleemilahendusprogrammid, õpiotstarbelised mängud.
(DigiTiigri õpikust)
Vaatasime õpitarkvarade näiteid ja veebilehti, mõtisklesime ja arutlesime, kuidas õpitarkvara või veebilehti oma aines kasutada.
Kodutööks jäigi õpitarkvara või veebilehe kasutamise kohta õpilastele sammsammulise töölehe loomine.
* mõtestatud õppimine ja
* õpitarkvara ja veebilehtede kasutamine õppetöös.
Mõtestatud õppimine on aktiivne, konstruktiivne, kollaboratiivne, tahtlik, kontekstuaalne, suhtlev, arutlev, ülekantud.
Mõtestatud õppimine on interaktiivne ja seotud ning teadmised on omavahel sõluvuses.
Et IKT kasutamine hariduses oleks efektiivne, peavad õpetajad
* omandama teadmisi uutest ressurssidest, mis on nende käsutuses,
* läbi viima kriitilise analüüsi, tundmaks võimalusi, mida IT pakub õppimise virgutamiseks,
* otsustama, kuidas seda konkreetsetes olukordades kõige paremini kasutada.
Kui tehnoloogilised vahendid, mis võimaldavad õppeprotsesse edendada, on selgeks tehtud,
* peavad õpetajad muutma oma õpetamismeetodeid, et uutest võimalustest kasu saada,
* võib tehnoloogiat siduda õpetamise uuendamise, elustamise ja ümberkujundamisega.
(DigiTiigri õpikust)
Tutvusime Bloomi taksonoomia ja igasuguste mõttekaartidega, vaatasime ja arutasime, kuidas mõttekaarte oma töös kasutada. Päris paljud leidsid, et IVA-st leitud mõttekaarte võiks oma tundides kasutada.
Õpitarkvara liigid on drilliprogramm, test, juhendav programm, hüpermeedium, simulatsioon, rakendustarkvara või avatud õpikeskkonnad, probleemilahendusprogrammid, õpiotstarbelised mängud.
(DigiTiigri õpikust)
Vaatasime õpitarkvarade näiteid ja veebilehti, mõtisklesime ja arutlesime, kuidas õpitarkvara või veebilehti oma aines kasutada.
Kodutööks jäigi õpitarkvara või veebilehe kasutamise kohta õpilastele sammsammulise töölehe loomine.
Sildid:
digitiiger,
IV moodul,
mõtte-mõistekaart,
õpitarkvara
kolmapäev, 4. november 2009
Puutetahvlikoolituse III moodul Westholmis
Täna oli puutetahvlikoolituse III moodul Westholmis.
Suur osa kursuslasi oli seda väga oodanud, pole ka ime – õppisime Lesson Activity Toolkiti ehk tunnitegevuse tööriistade võimalusi.
Veel vaatasime, kuidas netist leida avatud sisulitsentsiga fotosid.
Kõige alguses pärast kodutööde vaatamist tutvusime ka õpistiilidega.
Sildid:
puutetahvel,
puutetahvli III moodul,
õpistiilid
teisipäev, 3. november 2009
DigiTiigri VI moodul
DigiTiigri esimesel rühmal oli täna VI moodul: aktiivõppe sidumine e-õppega.
I osa oli aktiivõppemeetodite sidumine e-õppega. Tegime akronüümimängu, mõtestasime akiivõppe mõistet lahti, uurisime, mis on probleemõppe ja uurimusõppe sarnasused ja erinevused ning tutvusime mitmesuguste näidetega.
II osa oli tunnikavad ja töölehed. See teema tekitas huvitava arutelu: kas omaaegset tunnikonspekti nimetatakse nüüd tunnikavaks?
Kodune töö: ühe nädala jooksul oma aine õpetamisel aktiivõppemeetodite kasutatavuse analüüsimine (tööleht, vt õ lk 59) ning tunnikava koostamine (õ lk 63).
II osa oli tunnikavad ja töölehed. See teema tekitas huvitava arutelu: kas omaaegset tunnikonspekti nimetatakse nüüd tunnikavaks?
Kodune töö: ühe nädala jooksul oma aine õpetamisel aktiivõppemeetodite kasutatavuse analüüsimine (tööleht, vt õ lk 59) ning tunnikava koostamine (õ lk 63).
Sildid:
aktiivõpe,
probleemõpe,
uurimusõpe
esmaspäev, 2. november 2009
DigiTiigri III moodul
Täna oli DigiTiigri teise rühma III moodul. Teemaks olid õpimapp ja e-portfoolio ning tegime ka ajaveebi.
Arutasime väga elavalt, mida tähendab õpimapp, mida see õpetab ja mida peab sisaldama, ning koostasime rühmaööna õpimapi "Olümpiamängus". Saime üksteiselt palju kasulikku teada, näiteks et õpimapis peaks olema ka essee ja mida see peaks sisaldama (nt viiteid töölehtedele).
Arutasime väga elavalt, mida tähendab õpimapp, mida see õpetab ja mida peab sisaldama, ning koostasime rühmaööna õpimapi "Olümpiamängus". Saime üksteiselt palju kasulikku teada, näiteks et õpimapis peaks olema ka essee ja mida see peaks sisaldama (nt viiteid töölehtedele).
Vaatasime ka, mis on e-portfoolio ja mille poolest see sarnaneb õpimapiga ja mille poolest erineb sellest ning uurisime õpimappide ja e-portfooliote näiteid IVA-s.
Lõpetuseks lõime ajaveebi. Väga ilusad said. Mitu õpetajat leidis kohe ka praktilise väljundi, mida tegema hakata.
Kodutööks on õpilastele töölehe loomine õpimapi koostamiseks oma aines.
Õpimapi koostamise juhend on meie raamatus lk 28, selle järgi on väga lihtne teha.
Valmis juhendeid oli näha ka IVAs III mooduli all.
Paneme töölehe IVAsse.
Õpimapi koostamise juhend on meie raamatus lk 28, selle järgi on väga lihtne teha.
Valmis juhendeid oli näha ka IVAs III mooduli all.
Paneme töölehe IVAsse.
Sildid:
ajaveeb,
e-portfoolio,
III moodul,
õpimapp
pühapäev, 1. november 2009
Uus mõttekaardi loomise keskkond
Keskkond asub siin: http://www.spicynodes.org/access/logout.html
Vaata lähemalt siit: http://klassiopetaja.blogspot.com/2009/11/spicynodes.html
Mõttekaardi näide "Põhikäänded" (koost. Mare Kivistik)
http://www.spicynodes.org/a/574ece0a84d372cfd58a7681c0303c54
Tellimine:
Postitused (Atom)